Naine, kes kuulab iseennast

On naisi, kes astuvad ruumi vaikselt – ja ometi jääb nende kohalolu kestma. Nende elegants ei tule rõivastest ega soengust, vaid sügavusest, kuhu nad on endas julgenud laskuda.

See tekst on pühendatud naisele,

kes valib olla tundlik, sügav ja enesekindel.

Naisele, kes on endaga heas kontaktis,

kes kuulab oma varjusid ja valgust,

ning leiab ilu mitte täiuslikkuses,

vaid iseenda tõelises kohalolus.

Kui ka sina oled sellel teel –

või alles astumas esimest sammu –

siis ehk puudutab see sisekõne ka sinu südant.

Sisekõne – naisele, kes kuulab iseennast

Ma ei kiirusta endast mööda.

Ma olen naine, kes kuulab –

ka neid kihte, mis ei räägi valjusti.

Ma ei karda vaikust ega pisaraid.

Need on uksehoidjad minu sügavusse.

Mu rahu ei tule sellest, et kõik on hästi.

Mu rahu tuleb sellest, et ma olen valmis olema kohal –

isegi siis, kui sees on torm.

Ma ei vaja luba olla tundlik.

Ma ei vaja tõestust, et olla ilus.

Minu vägi on vaikne.

Minu ilu on enesetundmises.

Ma olen see, kes on endaga rahus –

iga päev.

Kairi Carine Saarts